Kust saime nime Tahkuranna?

 

Tahkuranna pärispõhi on Tahku küla, kus talud paiknesid kitsa ribana piki sopilist ja käänulist rannaäärt. Kilud ja räimed tulid siinsetesse vetesse kudema ja saak oli rikkalik.
Tahkuranna räim oli kuulus kuni Viljandini. Inimesed asusid siia elama 17.sajandi suurel näljaajal, et merest endale ja perele toitu hankida. Nii tekkiski Tahkuranna kaluriküla.
Mererannas on aluspõhjaks keskdevoni liivakivi, millest vanasti valmistati tahkusid ehk luiske, mida kasutas ümbruskonna ja ka kaugem rahvas. Tahkudest said nime nii küla kui ka vald.
Põhiline töö oli kalapüük, igal talul oli oma paat ja isegi oma püügikoht. Varasemal ajal püüti noodaga, hiljem võrkudega, praegu mõrdadega. Varem tehti püügivahendid omakedratud niidist.
Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada.
Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina.
 

Vapp

 

Kuldsel kilbil sinine laineline päis ja sinine kaheksaharuline täht milles hõbedane veskikivi. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põhjendus

 

Kilbi kuldne värvus viitab Pärnumaa vapile. Kuld tähistab ühtlasi päikest ja liivarandu, samuti elujõudu ning rõõmu. Sinine värvus märgib merd ning kõike sellega seonduvat. Kaheksaharuline täht sümboliseerib vaimuvalgust, haridust ja taassündi. Veskikivi on Tahkuranna vallas sündinud Konstantin Pätsi vapimärk.

 

Lipp

 

Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 
105 x 105 cm 

 

 

 

 

 

 

Kinnitatud 29. august 1995 aastal.